Oli aasta 1981. Minu eelkäijana Vihterpalu metsaülem olnud ENSV teeneline metsakasvataja Aleksander Teesalu ehk Teesalu Sass ehitas Vilivalla külas Lassil oma tütrele suvilat. Teesalu Sass oli meie tuntud võidusõitjate Lembitu ja Tõnu isa.
Metskonnal oli sel ajal veoauto Gaz 53. Lubasin siis talle autot katusepilliroo veoks. Roogu oli ta varunud talvel jää pealt. Pundid olid Uibukanna õuel. See on omamoodi ajalooline koht, sest maja oli hiljem riigireetur Herman Simmi oma, mis temalt konfiskeeriti.
Sass oli kusagilt kaks Hiiumaa meest – katusetegijat kalli varase kartuli müügist saadud raha eest tööle kaubelnud. Kuna sel ajal meie kandis taolisi meistreid enam polnud, siis kasutasin juhust ja saatsin Veso Igori, ühe oma tublidest metsavahtidest, töömeestele appi. Tagamõttega loomulikult – las õpib ameti selgeks, et oleks mees omast käest võtta kui vaja! Enne maale elama asumist oli Igor Tarbeklaasi klaasipuhuja.
Igor rääkis mulle telefonis mõni minut tagasi, et tal oli „siuke sakiline laud, millega ta lõi seda roogu niimoodi ühtlasemalt, et ta ei oleks niimoodi puntis“. Ma igaks juhuks ei küsinud, kas ta ikka ameti selgeks sai.
Käisin ise ka asja vaatamas muidugi.
Ükskord oli seal üks külamees ka ninapidi juures, kes muudkui mulises ja õpetas. Ühel iidlasel kargas korraga hing täis ja käratas – Miss saa korrat klädrad, joo me isi teeme! Külamees (no ei tule nimi meelde, aga Hattus ta elas) ei jään´d võlgu – Seda tööd ma pole tein´d, aga asjatundja olen ma küll!
Ja vot täna võtsin ennast töölt vabaks ja vaatasin esimest korda elus otseülekandeid Riigikogust, kus arutati teisel lugemisel Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadust 396 SE.
Aga päeva hit oli muidugi “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ muutmiseks” 425 OE, mis 9 poolthääle, 1 erapooletu ja 9 vastuhäälega tagasi lükati. Kus ülejäänud olid, seda ma ekraanilt ei näinud. Võib-olla oli neil piinlik.
Päeva vist ainsa asjasse puutuva küsimuse esitas Igor Gräzin. Aga see on vabandatav, sest tema isa Nikolai Gräzin juhatas sel ajal kui metsandus veel oli au sees, Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsakorralduse kateedrit. Metsakorraldus teatavasti ongi just see metsanduse valdkond, mis hindab kui palju mingil kohal metsa kasvab ja ühtlasi tõeliselt “raketiteaduslikku” juurdekasvu, milles nüüd on kõik suured asjatundjad.
ENSV teenelised metsakasvatajad on ja olid need oma tööga silma paistnud mehed, kellele me kõik oleme tänu võlgu. Tänase riigimetsa eest. Nende kasvatatud vili on küpseks saanud ja veel üheks aumärgiks neile, nii kummaline kui see ka pole, on mühiseva metsa kõrval just raielank! Teesalu Sass, Karl Peetsalu, Hans-Felix Tullus, Heino Teder, Arnold Merihein, Karl Pärn, Endel Laas, Felix Nõmmsalu, Niilo Mei, Endel Mändma, Lembit Palu, Elmar Rehe, Ivar Etverk ja Avo Soosalu on need mehed, keda isiklikult hästi tundsin ja kui nad teaks, mis täna Riigikogus toimus, siis pööraksid nad end hauas ringi. Päris kindlasti.