Alljärgnevalt toon ära artikli selle osa, kus minu mõtted kirjas on:
Mitte põlismets, vaid tüüpiline puupõld
Selle kinnituseks toob Mart Erik metsa kaasa paki omaaegseid kaarte ja aerofotosid sellest kandist. Näiteks 1977. aastast pärineval kaardil on näha rohkesti triipe, millest igaüks tähendab mingil varasemal ajal tehtud raieid, enam-vähem sarnaseid praegu tehtavatega. Kaartidel on näha hulk eraldisi, mis kõik on eri aegadel raiutud ja eri aegadel uuesti täis istutatud või külvatud ning praegu erinevas vanuses metsa all.
„Kogu ala on olnud üks puhas suur puupõld, nagu meil halvustavalt majandusmetsa kohta tavatsetakse öelda. Nii see, kus praegu raiutakse, kui ka see, kus mets kasvab,” iseloomustab Mart Erik.
„Sel kohal, kus praegu on lageraie, raiuti mets viimati ilmselt 1926. aastal, sest 1927. aasta on märgitud praeguse metsa tekkeaastaks. Seega oli siin 93-aastane mets, männik. Vahepealsetel aastatel on siin tehtud vähemalt kaks raiet: nõukogude ajal harvendusraie ja põimendusraie. Seega – see pole põlismets, vaid kõige tavalisem majandusmets ehk puupõld.”
Teisel pool Sõmeru teed asuv mets, kus on juba kaitseala ja kus aastaid on metsal lastud omasoodu kasvada, näitab metsaregistri andmebaas, et seal kasvab 108-aastane männik.
Raiesmikul käies on näha kohad, kus kännud kulgevad vaata et nöörsirges reas, mis on selge märk tõsiasjast, et praegu lõigatud puud on omal ajal sinna istutatud. Samasugune mets laiub Mart Eriku hinnangul valdavalt kogu sellel alal, millele kunagi kaitseala taheti rajada ja mille eest EMA nüüd sõdib.
Erik räägib, et asi, milles looduskaitsjad eksivad, on hirmsate rattaroobaste harvesteri jälgedeks pidamine. Tegelikult ei songi harvester suuremat metsaalust, sügavad rööpad jätab kokkuveotraktor, kui see mitu korda ühes jäljes edasi-tagasi sõidab ja mis palkidega koormatuna kaalub palju tonne rohkem kui harvester.
See konkreetne männimetsa raielank on vaatamata regulaarselt sadavale vihmale suhteliselt kuiv ja erilisi jälgi pole puude langetamine jätnud. RMK praaker Aare Roosma kinnitab, et esialgu sellelt langilt puitu välja ei veeta, oodatakse maapinna külmumist.
„Kui teeks viis-kuus kraadi külma, võib hakata välja vedama, aga praegu ootame. Kuu-pooleteise jooksul ei juhtu lõigatud männipuiduga metsas veel midagi,” märgib Roosma.
„Siin on mitu eraldist, kus teatise järgi lageraie peal, aga praegu me nendel midagi ei tee. Ühes kohas on lodukannikese kasvukoht, potentsiaalne VEP ja seal tohibki raiuda ainult külma ja lumega, et mitte pinnast lõhkuda.”
Ka nimetatud 200-aastases metsas on Roosma sõnul päris sageli sanitaarraiet tehtud ja nii vanad on seal ainult osa kuuski. Aga see on tema sõnul läbi aegade kasvama jäetud, kuigi mets oli juba 10–15 aastat tagasi raieküps. Nüüd on seal ka potentsiaalsed VEPid ja Roosma kinnitab, et lageraiet seal ei tehta.
Mart Erik kiidab muu hulgas RMKd, sest riigimetsa majandaja on alati olnud see puhver, kes annab puidutööstusele materjali ka siis, kui kokkuostuhinnad on all ja erametsaomanik aktiivselt ei raiu.
„Küsimuse all on maainimeste töökohad, mitte ahnus ja saamahimu,” ütleb ta.
Praeguse info järgi uuendatakse Kurgja lageraielangid sinna kõige paremini sobiva puuliigiga. Otsuse teeb RMK metsakasvatuse spetsialist.
Artikkel ilmus algselt Pärnu Maalehes 23.01.2020