Viimased uudised RMKst räägivad justkui oleks looduse inimesi jälle ninapidi veetud. Kaitse alla oli lubatud anda 30 000 hektarit salu- ja laanemetsi, mis aga olevat ammu maha raiutud ja tänaseks alles vaid raiesmikud.
Aga mis loom see saatanast sigitatud RMK siis ikkagi õieti on? Ei midagi üleloomulikku. RMK metsad on peamiselt need metsad, mis Eesti Vabariik sajakonna aasta eest baltisaksa parunitelt natsionaliseeris. Pisut ka endisi kroonumetsi. Loe edasi Metsa kasvatataksegi raiumiseks. (Äripäev 23.08.2017)
Varesed on Eestimaa omavahel ära jaganud
Elus juhtub huvitavaid kokkusattumusi. Reedeses, 30. juuni Postimehes ilmus Siiri Sisaski arvamuslugu, mille ta pühendab suures osas lindudele, kes tapeti metsaraiel tema maja taga. Kummaline, aga vastasin sellele arvamusloole tegelikult juba ette 25. juunil, kui postitasin oma blogisse loo varestest, kes on Eestimaa omavahel ära jaganud. Loe edasi Varesed on Eestimaa omavahel ära jaganud
Viimane mohikaanlane (esimene osa)
Käisin paar nädalat tagasi Vihterpalus. Minu jaoks on see üks suur maa-ala, mis algab Harju-Ristilt ja lõpeb Harjumaa piiril Suurekivi kandis. Põhja-lõuna suunas merest Tänavjärveni. Maad, kus kunagi oli eestiaegne ja veel ka nõukaaja viimastel kümnenditel vana hea Vihterpalu metskond ning tema sõbralik naaber Kungla (rahvasuus küll Kõngla) sovhoos. Loe edasi Viimane mohikaanlane (esimene osa)
Viimane mohikaanlane (teine osa) – Ants Arukuusk, võrkpall, KIK ja üraskid.
Ants Arukuuske (1932…2012), spordimeest, entusiasti kõigis oma tegemistes võib pidada üheks tänase Eesti võrkpalli alusmüüri rajajaks. Samas on see mees andnud ülisuure panuse ka Eestimaa metsade kasvule.
RMK metsadest on täna kirjade järgi kuivendussüsteemidega kaetud 489 156 hektarit, millest viimastel aastatel on tulnud erastamata jäänud maade arvelt ligikaudu 50 000 ha. Ehk siis “põlisel riigimetsamaal” on kuivendatud metsamaad ligikaudu 440 000 hektarit. Ants ise kirjutas 2005. aastal, et Tamsalu meeste-naiste arvele langes sellest 360 000 hektarit kuivendatud alasid. Loe edasi Viimane mohikaanlane (teine osa) – Ants Arukuusk, võrkpall, KIK ja üraskid.
Riigikogu otseülekannet vaadates
Oli aasta 1981. Minu eelkäijana Vihterpalu metsaülem olnud ENSV teeneline metsakasvataja Aleksander Teesalu ehk Teesalu Sass ehitas Vilivalla külas Lassil oma tütrele suvilat. Teesalu Sass oli meie tuntud võidusõitjate Lembitu ja Tõnu isa.
Metskonnal oli sel ajal veoauto Gaz 53. Lubasin siis talle autot katusepilliroo veoks. Roogu oli ta varunud talvel jää pealt. Pundid olid Uibukanna õuel. See on omamoodi ajalooline koht, sest maja oli hiljem riigireetur Herman Simmi oma, mis temalt konfiskeeriti. Loe edasi Riigikogu otseülekannet vaadates
Laastu-Antsust rohelise hämani.
See oli aasta 1968 suvevaheajal. Saime koos koolivend Silma Urmasega peenikese jobi Suure-Jaani Metsamajandi laiatarbetsehhis.
Varustasime katuselaastu tootmise üksust kuusepakuga. Töö seisnes selles, et igal hommikul rakendasime vankri ette hobuse nimega Liberaal ning seejärel valisime pikatüve järkamise estakaadilt sobivad kuusepropsid, mille me parajateks juppideks saagisime. Saadud pakud viisime lõikuspingi juurde, kus need siis laastuks lõigati.
Laastulõikust korraldas isiklikult Laastu-Ants, kelle nimi oli tegelikult Hans Ehrenpreis (tõlkes auhind). Lageda taeva all seisev pink oli tema enese konstrueeritud ja ehitatud. Hiigelsuur hooratas liigutas höövlitera, mis edasi-tagasi liikus ning mõnusa sahinaga pakust vaigulõhnalisi laaste välja lõikas. Laast sorteeriti, pandi pakki ja ladustati riitadesse, kust neid oli siis lihtne ostjatele välja anda. Mõnikord saime ise ka seda veel eriti tasuvat tööd teha, siis kui laastusorteerijad-naised miskil põhjusel töölt ära olid. Loe edasi Laastu-Antsust rohelise hämani.
Hans Ehrenpreis (Laastu – Ants) 1892-1973
Mis siis saab, kui kõik metsad korraga maha raiutakse…
Käisin Suure-Jaani keskkoolis 1960. aastatel. Olin selline paras teismeline marakratt.
Koolimaja avaras fuajees olid treppidel mõnusad, keskmisest laiemad käsipuud, mis kohe kutsusid tagumiku peal alla sõitma, kuigi see oli keelatud. Aga kes keelas ja kas see kusagil kirjas oligi?
Kord vahetunni ajal tärkas minus taas vastupandamatu soov liugu lasta. Isegi praegu mäletan seda tunnet. Kui „kuritegu” oli sooritatud, märkasin, et olin vahele jäänud – seda oli pealt näinud minu inglise keele õpetaja Virkus. Silma vaadates ja sõnatult sõrme konksutades kutsus ta mu enda juurde ning lausus: „Mart, kas sa kujutad ette, mis siis saab, kui kõik, kaasa arvatud õpetajad ja direktor, hakkaksid sedamoodi trepikäsipuud pidi alla laskma, nagu sina seda praegu tegid?“ Kujutasin ette muidugi. Eriti naljakas oli seda mõelda, kuidas heasüdamlik munakujuline õpetaja ise oleks seda teinud. Aga naerda ei tohtinud ja olin, pea norus, vait.
Täna oleks mul vastus valmis: me ju kõik teame, et seda ei juhtu! Loe edasi Mis siis saab, kui kõik metsad korraga maha raiutakse…
Puupõllust ja junnist purgis
Arutasime isaga, et kas võib veel suuremat solvangut metsamehele olla kui metsakultuuri kohta öeldud puupõld – inimesele, kes on oma elu pühendanud metsakasvatusele, kes on istutanud ja hooldanud metsa, et sellest saaks kuusik või männik, just nimelt selline mets, mille kaitseks nüüd häälekalt sõna võetakse. Metsakultuur on teatavasti termin, mida kasutatakse inimese rajatud noore metsa kohta. Jõudsime järeldusele, et ega ei ole küll – metsaistutus on meile püha töö!
Olin ise seitse aastat Vihterpalu metsaülem. Ei olnud aastat (1976…1982), mil me alla saja hektari metsa istutanud või külvanud oleks. Ise korjasime käbid ja kasvatasime taimed. Veel olid viimased 1967. ja 1969. aasta suure tormimurru alad metsastamata. Vandusime siis põtru ja kärsakaid, nõukogude korda (just-just, seda me tegime!) ja muidugi ilma. Loe edasi Puupõllust ja junnist purgis
Hiiu hirmsate hiiglaslike lageraiete müsteerium
Järjest rohkem inimesi on kaasa haaratud Hiiumaal toimuvate hiiglaslike lageraiete müsteeriumi. Otsustasin siinkohal pisut selle hirmsa loo saladuskatet kergitada.
Alustagem 1939.aastast, mil Eesti riik oli täies elujõus ja sõda polnud veel alanud. Sel aastal toimus üldine põllumajandusloendus. Tööle võeti ligemale 1200 loendajat, peale selle instruktorid ja muu juhtiv personal. Üle kogu Eesti loeti kokku 139 991 talundit, vaadati üle nende vara ning kõik, mis selle juurde kuulub – majadest ja maadest kuni kanade ja karusmarjapõõsasteni välja. Hiiumaal elas sel ajal näiteks 26 456 kana ja kasvas 5 401 tikripõõsast. Loe edasi Hiiu hirmsate hiiglaslike lageraiete müsteerium