blogi päis

Hiiu hirmsate hiiglaslike lageraiete müsteerium

kaart
Väljavõte kaardist raamatus „Metsamajandus Eestis“ Dr.rer.for. Paul Reim 1937

Järjest rohkem inimesi on kaasa haaratud Hiiumaal toimuvate hiiglaslike lageraiete müsteeriumi. Otsustasin siinkohal pisut selle hirmsa loo saladuskatet kergitada.

Alustagem 1939.aastast, mil Eesti riik oli täies elujõus ja sõda polnud veel alanud. Sel aastal toimus üldine põllumajandusloendus. Tööle võeti ligemale 1200 loendajat, peale selle instruktorid ja muu juhtiv personal. Üle kogu Eesti loeti kokku 139 991 talundit, vaadati üle nende vara ning kõik, mis selle juurde kuulub – majadest ja maadest kuni kanade ja karusmarjapõõsasteni välja. Hiiumaal elas sel ajal näiteks 26 456 kana ja kasvas 5 401 tikripõõsast.

Hiiumaa oli Läänemaa koosseisus ja seal oli neli valda – Emmaste, Käina, Kõrgessaare ja Pühalepa. Talundeid oli kokku 3 053 ja nende kasutuses oli 71 506 hektarit maad. Sellest põllu-, aia-, heina- ja karjamaad oli kokku 63 345 ha, muud maad 5 710 ha ja metsamaad 2 451 ha. Metsamaad oli siis kõigest 3,4% (Emmaste 4,7%, Käina 1,1%, Kõrgessaare 7,1% ja Pühalepa 1,2%) talundite käes kasutada olevast maast.

Loe edasi Hiiu hirmsate hiiglaslike lageraiete müsteerium

Kus peitub tänaste raielankide tekkimise põhjus?

Kõik me oleme märganud teede ääres raielanke. Paljude inimeste arvates on neid just viimasel ajal kuidagi palju tekkinud. See ongi nii!
Et selle põhjustest aru saada, tasub vaadata umbes 80 aasta taha, mil need metsad suures osas tekkisid.

Nõukogude okupatsioon, sõda, Nõukogude okupatsiooni uus tulemine, suur põgenemine, küüditamised, ühismajandite teke ja linnastumine tekitasid Eestis olukorra, kus alates 1940ndaist on väga palju endisi kodusid, karjamaid, heinamaid ja põllumaid maha jäänud. Nii nagu ütles Kaido Kama oma arvamusartiklis 5. märtsi Postimehes – metsale pole inimesi vaja – ehk et mets toimetab nagunii omapäi, siis suurele osale nendest maadest ongi mets praeguseks peale kasvanud. Nõukogude ajal oli praegune eramets suuresti kolhooside ja sovhooside käes.

Loe edasi Kus peitub tänaste raielankide tekkimise põhjus?

Dasos Capitali „skeemitamisest“

Maksude maksmisest põiklemises kahtlustatav Soome fond investeerib miljoneid Eesti metsa.

Jahh, Dasos Capitalile kuuluvaid firmasid Estonian Sustainable Forestry OÜ, Karusambla OÜ ja Palumetsa OÜ majandab Kinnistu OÜ.
Teiseks, Luksemburg on Euroopa Liidu liige nagu Eesti ja Soomegi.
Kolmandaks. Oletagem, et fond oleks olnud Eestis registreeritud. Ka sel juhul võinuks põhjanaabrite ajakirjandus enam-vähem sama jutu sulepeast välja imeda, sest meie tulumaksu süsteem erineb Soome omast nagu öö ja päev.

Loe edasi Dasos Capitali „skeemitamisest“

Ohud raieõiguse müügil

Kõige suurem oht raieõiguse müüjale on rahast ilma jäämine. Kindlaim viis selle vältimiseks on müüa raieõigus ettemaksuga. Lepingus peaks olema täpselt ära määratud raiutava metsaeraldise piirid ja selle eest saadav ettemaks ning koguhind. Lihtsalt öelduna – raieõiguse ostja ei tohiks saada metsateatist kätte ega minna enne metsa, kui arvele on raha laekunud.

Loe edasi Ohud raieõiguse müügil

metsamaad, põllumaad, maatulundusmaad …

↑   Üles