Arvamus ERR 16.10.2020
Viimase kümne aasta keskmine raiemaht olnud ligikaudu 10,5 miljonit tihumeetrit aastas ning seega pole jõutud ammu kokkulepitud arengukavamahtude minimaalse realiseerimisenigi, kirjutab Mart Erik.
Avaldamata pärlid puremiseks tuleviku teadlastele
Enam-vähem täpselt 3 aastat tagasi kirjutasin oma blogis natuke üraskitest. Õhus oli juba märke saabuvast pahalaste ründest, kuid ma ei osanud arvata, et asjad nii hulluks kujunevad kui see praegu on. Ja ei osanud ka arvata, et sellele reageerib üks isehakanud „professor“, oma meelest „metsaekspert“ ning tänane metsasõdalaste produktiivseks eestkõnelejaks jõudnud mister XXXX.
Teda ja tema produtseeritud diletantlikku arvamist on igal pool nii palju, et lugupeetud ajaleht Postimees on võtnud teda suure arvajana isegi avaldada – tehes temast metsavaldkonna „eksperdi“ ja mine tea, võib olla mingi kohutava asjaolude kokkulangemisena saab temast viimati veel tulevikus isegi poliitik, kes asub metsapoliitikat kujundama. Hoia Jumal küll selle eest. Loe edasi Avaldamata pärlid puremiseks tuleviku teadlastele
Sünnipäevapeo asemel peavad metsamehed hoopis sõda pidama
Tänavu tähistame emakeelse akadeemilise metsandushariduse sajandat juubelisünnipäeva. Tavaliselt võiks nii väärika tähtpäeva pidamine olla üldrahvalik pidu. Seekord on metsamehed ja -naised aga metsasõjas, mis on väldanud juba üle kolme aasta. Kuid meid, saja-aastase metsahariduse juurtega varustatud tegijaid, see ei heiduta, sest meil on teadmised, mis võimaldavad vaadata kasvõi iga metsatuka minevikku ja mis peamine – selle tulevikku.
Ka maailmalõpu hüsteeria kiuste oskame ette näha, mis saab metsaga ühe või teise stsenaariumi puhul siin, meie armsal Eestimaal ning kuidas seal mõistlikult talitada. Loe edasi Sünnipäevapeo asemel peavad metsamehed hoopis sõda pidama
Hendrik Relve miniloeng: kas Eesti mets saab otsa?
Sirje Presnal, 13.03.2020
Õhtuleht – Hendrik Relve miniloeng: kas Eesti mets saab otsa?
„Range kaitse all olevate metsade pindala on tegelikult kasvanud,“ nendib Hendrik Relve. Metsa teemal käib tuline debatt – metsakaitsjad ja tundlikud looduseinimesed teevad peaaegu iga päev nukraid postitusi, kuidas kellegi majatagune kanakullimets harvesteri saagiks langes. Käimas olevat räige metsatapp, mille tulemusena jääb Eesti varsti metsast lagedaks. Metsamajandajad apelleerivad peamiselt numbrikeeles: meil on metsa rohkem kui kunagi varem. Elupõline loodusemees Hendrik Relve selgitab tasakaalukalt ja leebelt, kellel on õigus. Loe edasi Hendrik Relve miniloeng: kas Eesti mets saab otsa?
Hunt – lunastaja, kes ei jäta kedagi külmaks.
Õpetlik lugu sellest, kuidas hunt pidi lunastama metsaülema koera patud – Maaleht 26.veebruar 2020.
Kaks aastat tagasi kuulutati hunt Eestis rahvusloomaks. Folklorist Marju Kõivupuu on muuhulgas toonud hundi valiku põhjusena välja järgmist: “Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks. Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte.“* Loe edasi Hunt – lunastaja, kes ei jäta kedagi külmaks.
Vanavanemate mälestuseks Eesti Vabariigi 102. aastapäeval
Mul on olnud õnn veeta oma lapsepõlves lõpmata palju hetki oma vanaisadega, kes on mulle eluks väga palju kaasa andnud.
Paul Erik (VR I/3) oli Landeswehri sõjas kindral Nikolai Reegi (VR I/2, II/2 ja II/3) 3. jalaväe diviisi staabis mees , kelle joonistatud kaartide järgi võideti põlisvaenlaste vastu Võnnu lahing. Hilisem metsaülem.
Juhan Matt läks vabatahtlikuna rindele Tartu kooliõpilaste pataljoni ridades. Hilisem politsei konstaabel.
1944. aastal said mõlemad mehed kommunistlikult okupatsioonivõimult preemiaks 25 + 5 „kodumaa reetmise“ eest. Mõlemad mehed tulid sellest raskest katsumusest eluga tagasi. Loe edasi Vanavanemate mälestuseks Eesti Vabariigi 102. aastapäeval
RMK lageraieplaan ajas Kurgja rahva ja loodusaktivistid kurjaks
Alljärgnevalt toon ära artikli selle osa, kus minu mõtted kirjas on:
Mitte põlismets, vaid tüüpiline puupõld
Eesti metsanduse ajaloost huvituv ja selle praeguse käekäigu pärast südant valutav Mart Erik, kes tegeleb metsade haldamise ja majandamisega, kinnitab, et Kurgja-Linnutaja praegust kaitseala ümbritsev üle 700 hektari suurune riigile kuuluv metsamassiiv on ajalooliselt juba rohkem kui saja aasta vältel olnud tüüpiline majandusmets.
Loe edasi RMK lageraieplaan ajas Kurgja rahva ja loodusaktivistid kurjaks
Loodusturismi ja metsaraiet ei pea vastandama.
Käesolevat repliiki ajendas mind kirjutama EASi juhi Peeter Raudsepa äsjane sõnavõtt Äripäevas selle kohta, et intensiivne metsaraie ohustavat Eesti turismi.
Viibisin eelmisel aastal ametiasjus Shotimaal ja loomulikult põikasin läbi ühest maailma kuulsaimast vaatamisväärsusest Loch Nessi külastuskeskusest ning järve kaldal asuvast Urquart´ kindlusest, olles üks möödunud aasta ligi poolest miljonist külastajast. Loe edasi Loodusturismi ja metsaraiet ei pea vastandama.
Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.
Maaleht 21.11.2019 – “Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.”
Olen aru saanud, et pole mõtet vaielda tegelastega, kes ei tea midagi looduse ajaringidest ja kujutavad ette, et lageraielank tähendab igavesti kestvat tühermaad, kuhu iial enam rohulibletki ei kasva.
Minister Heino Tedre ajal oli metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi koosseisus 22 metsamajandit, millele allus 210 metskonda üle Eesti. Nende korraldada olid kõik metsamajanduslikud tööd riigimetsades – tähtsaimad neist metsakultuuride rajamine, valgustus- ja harvendusraied. Loe edasi Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.
Oleme Euroopas! Või kas ikka oleme?
Leidsin oma isa Ülo Eriku kirjutiste hulgast pealkirja all „Piinlikud lood“ järgmise mälestuskillu:
“Nõukogude ajal käisid “vennasvabariikide” üliõpilased üksteisel külas. Nii tulid rahvatantsijate ja muude “artistide” kambaga tagasi Vilniusest ka mõnikümmend Tartu tudengit. Rong tegi pika peatuse Ostrovis, mistõttu oli meil võimalus minna jaama puhvetisse õlut jooma. Juura üliõpilane, hilisem armastatud näitleja Karl Kalkun seisis ka õllesabas ning teised hakkasid teda, kui tuntud pullimeest, tagant utsitama: “Tee sellele õllemüüjale – blondile tädile – natuke nalja!” Kui järjekord kätte jõudis, küsis KK surmtõsiselt: ”Kas teil t*rapäid ka on?” Nüüd juhtus midagi enneolematut – see blond tädi vastas puhtas, ilma aktsiendita eesti keeles: ”Veel eile õhtul olid need saadaval, kuid kahjuks, kulla noormees, tänaseks on need ammu otsas!” Loe edasi Oleme Euroopas! Või kas ikka oleme?