1947. aasta kevadel demonstreeriti Järvseljal uut metsatehnikat. Langi servale pandi põrisema elektrijõujaam. Sealt väljus vist neli jämedat kummikaablit, mille otsas oli elektrikettsaag. Seda „tehnikaimet“ oli tulnud jälgima tolleaegsete metsatööstuskeskuste juhid (metsamajandid loodi sama aasta sügisel). Loe edasi 15. Juhtiv kaader
Kõik Mart Erik'i postitused
Blogimisest metsas
Pikem jutt on tulemas, aga see siin kõigest sissejuhatus …
Määra sissejuhatuse lõpp ja genereeri nupp “Loe edasi” muljudes ikooni 
Loe edasi Blogimisest metsas
RMK lageraieplaan ajas Kurgja rahva ja loodusaktivistid kurjaks
Alljärgnevalt toon ära artikli selle osa, kus minu mõtted kirjas on:
Mitte põlismets, vaid tüüpiline puupõld
Eesti metsanduse ajaloost huvituv ja selle praeguse käekäigu pärast südant valutav Mart Erik, kes tegeleb metsade haldamise ja majandamisega, kinnitab, et Kurgja-Linnutaja praegust kaitseala ümbritsev üle 700 hektari suurune riigile kuuluv metsamassiiv on ajalooliselt juba rohkem kui saja aasta vältel olnud tüüpiline majandusmets.
Loe edasi RMK lageraieplaan ajas Kurgja rahva ja loodusaktivistid kurjaks
Loodusturismi ja metsaraiet ei pea vastandama.
Käesolevat repliiki ajendas mind kirjutama EASi juhi Peeter Raudsepa äsjane sõnavõtt Äripäevas selle kohta, et intensiivne metsaraie ohustavat Eesti turismi.
Viibisin eelmisel aastal ametiasjus Shotimaal ja loomulikult põikasin läbi ühest maailma kuulsaimast vaatamisväärsusest Loch Nessi külastuskeskusest ning järve kaldal asuvast Urquart´ kindlusest, olles üks möödunud aasta ligi poolest miljonist külastajast. Loe edasi Loodusturismi ja metsaraiet ei pea vastandama.
Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.
Maaleht 21.11.2019 – “Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.”
Olen aru saanud, et pole mõtet vaielda tegelastega, kes ei tea midagi looduse ajaringidest ja kujutavad ette, et lageraielank tähendab igavesti kestvat tühermaad, kuhu iial enam rohulibletki ei kasva.
Minister Heino Tedre ajal oli metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi koosseisus 22 metsamajandit, millele allus 210 metskonda üle Eesti. Nende korraldada olid kõik metsamajanduslikud tööd riigimetsades – tähtsaimad neist metsakultuuride rajamine, valgustus- ja harvendusraied. Loe edasi Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.
Oleme Euroopas! Või kas ikka oleme?
Leidsin oma isa Ülo Eriku kirjutiste hulgast pealkirja all „Piinlikud lood“ järgmise mälestuskillu:
“Nõukogude ajal käisid “vennasvabariikide” üliõpilased üksteisel külas. Nii tulid rahvatantsijate ja muude “artistide” kambaga tagasi Vilniusest ka mõnikümmend Tartu tudengit. Rong tegi pika peatuse Ostrovis, mistõttu oli meil võimalus minna jaama puhvetisse õlut jooma. Juura üliõpilane, hilisem armastatud näitleja Karl Kalkun seisis ka õllesabas ning teised hakkasid teda, kui tuntud pullimeest, tagant utsitama: “Tee sellele õllemüüjale – blondile tädile – natuke nalja!” Kui järjekord kätte jõudis, küsis KK surmtõsiselt: ”Kas teil t*rapäid ka on?” Nüüd juhtus midagi enneolematut – see blond tädi vastas puhtas, ilma aktsiendita eesti keeles: ”Veel eile õhtul olid need saadaval, kuid kahjuks, kulla noormees, tänaseks on need ammu otsas!” Loe edasi Oleme Euroopas! Või kas ikka oleme?
Süsinikupomm metsasõjas tekitab segadust.
ERR . Arvamus. 25.10.20119. Süsinikupomm metsasõjas tekitab segadust.
Metsasõja kolmas aasta hakkab peagi täis saama. Selle käigus on mingite ühiskondlike organisatsioonide ja üksikisikute pähe kinnistunud seisukoht, justkui toimuks Eestis totaalselt kuritegelik, võib isegi öelda, et kriminaalne üleraie.On leitud, et puitu ei tohi ahju ajada ning et metsastatistika ei vasta tõele. Lisaks olevat metsateaduse senised seisukohad vananenud ja need teenivat ainult rahaahnete ärimeeste huve.
Deklareeritakse, et mingeid uuringuid vaja pole ja metsateadusele tuginemise asemel levitatakse sõnumit, et puit pole üldse tähtis, aga kõik muu on. Metsateadus olla vananenud ja uus teadusvaldkond selle asendanud. Loe edasi Süsinikupomm metsasõjas tekitab segadust.
Toota elektrit põletades puitu? Aga loomulikult! See on roheline.
Eesti Päevaleht 19.september 2019
Siim Kuresoo avaldas 10.septembri Eesti Päevalehes kriitikat, mida ilmselt jagavad paljud rohelise maailmavaatega inimesed, puidust elektri tootmise vastu Eesti Energia põlevkivijaamades ( “Puidust elektrit? Me ju ei neela sellist silmamoondust alla!” )
Ta võrdles valitsust, kes on otsustanud elektri tootmisel asendada põlevkivi puiduga, oma vanaema kassiga, kes tegi kinniste silmadega pahandust. Loe edasi Toota elektrit põletades puitu? Aga loomulikult! See on roheline.
Inimene nagu puu – puu nagu inimene, aga ei ole ka.
Sel kevadel teatas minu üheksa-aastane tütar õhinaga, et temast saab kliimakangelane – nad lähevad klassiga metsa istutama!
Tore, mõtlesin. Enda koolipõlves sai seda tööd peaaegu igal kevadel klassiga tehtud.
Istutuspaik oli juhuse tahtel määratud Kastre kanti, just sinna, kus minu vanaisa oli metsaülemana kümmekond aastat riiki ja perele leiba teeninud. Mõtlesin, et teen lastele ka väikese ekskursiooni, kui nad juba metsa tulevad.
Suur oli minu üllatus, kui leidsin 1950. aasta aerofotolt sellesama koha raielangina – vanaisa isutatud mets oli ringi täis saanud ja tema lapselapselaps alustab taas uut eluringi. Loe edasi Inimene nagu puu – puu nagu inimene, aga ei ole ka.