Kõik Mart Erik'i postitused

Avalik kiri facebooki sõbrale!

Õhtuleht  9.märtsil 2018

Lepime igaks juhuks kokku, et Su nimi on Ats.

Tere, Ats!

Räägid oma postitustes korduvalt palkide ahju ajamisest ja sellest, et meie puidusektoris pole innovatsiooni. Samas oled Sa äge rajatava puidu rafineerimise tehase vastane.

Arutame seda asja. Alustuseks teeme aga terminid selgeks.

Esiteks – palk (ka pakk) on sortiment, mida kasutatakse enamasti saagimiseks. Saekaatrist tuleb välja laud ehk saematerjal. Peamiselt on tegemist männi, kuuse ja kasega. Kasest tehakse ka vineeri – Otepääl, Kohilas, Pärnus ja Lohkvaski. Saeveskeid, suuri ja väikseid on igal pool üle Eesti. Need annavad tööd eelkõige maarahvale.
Haavast ja lepast tehakse saematerjali suhteliselt vähe, sest valmislaudade väljatulek ei ületa 15 – 20 %. Loe edasi Avalik kiri facebooki sõbrale! →

Lageraie ekvivalent Eesti majanduses ja kultuuris.

Eesti Ekspress 14.02.2018

Ingo-Heinz ja tema filosoofia

Elas kord Harju-Ristil, ühes väikeses majakeses kiriku taga Ingo-Heinz Heide nimeline mees oma naisega. Ingo – Vihterpalu metskonna raietööline – oli intelligentne mees, luges raamatuid ning ajalehte Sirp ja Vasar. Palgapäeviti metskonda tulles käis ta ka minu juurest läbi. Siis ajasime alati juttu. Kõigest. Mäletan, et talle kohe kuidagi ei meeldinud ehitatav Olümpia hotell, mida ta „kukuruskaks“ nimetas ja tagatipuks oli ta kindel, et Tallinna olümpiaregatt toob meile alatiseks suure häda kaela. Loe edasi Lageraie ekvivalent Eesti majanduses ja kultuuris. →

Õhutõrjerakettidega näärikuuski toomas

Enne jõule on mul ikka tavaks olnud metsast kuusk tuppa tuua. Ka sel aastal oli niisugune plaan. Pidime metsa minema koos tütre Rikaga. Nii sai talle lubatud. Ent tüdruk oli pisut tõbine, metsa minna ei saanud ja seetõttu mõtlesin, et teeks väheke haltuurat. Terve Tartu linn on tublide Artistoni poiste jõulukuuski täis – et lähen ja ostan õige nendelt.

Mööda müügikohti sõites ja kuuske valida püüdes mõistsin, et mu metsamehe hing ei luba seda niisama lihtsalt osta. Läksin siis ikka oma ema juurde Haaslavale ja tõin meie jõulupuu kuuseheki kõrval kasvama hakanud patsikust.

Loe edasi Õhutõrjerakettidega näärikuuski toomas →

Plaanimajanduse taassünd.

Äripäev  04.12.2017

Vanal heal nõuka ajal tootis kompartei lõpmatus koguses kõikvõimalikke otsuseid, mis otseloomulikult olid mõeldud riigi ja rahva hüvanguks. Kõik võinuks olla tore, kui partei toonased otsused poleks tihtilugu olnud plaanivälised ning enamasti rahalise katteta. Tavaliselt seisis nende otsuste taga keegi tähtis natšalnik, kes kohapeal külas käies kellelegi midagi lubanud oli, aga vahest ka mõni agar tšinovnik, kes oma idee läbi bürokraatiaaparaadi ja ülemuste kadalipu NLKP või EKP otsuseks oli suutnud läbi suruda. Loe edasi Plaanimajanduse taassünd. →

Reklaamida makarone nõukogude inimesele – no kuulge!

postMaaleht

Paldiski sadamast järjekordsele patrullreidile Läänemerel suundunud NSV Liidu diiselallveelaev pardanumbriga U-137 sõitis Rootsis Karlskrona lähistel madalikule.Scanpix/TORBJÖRN ANDERSSON

Töötasin kaheksakümnendate alguses Harjumaal Vihterpalu metsaülemana. Vihterpalu oli üks vähestest metskondadest, mille maadele oli organiseeritud vene sõjaväe jahimajand, sest kogu territoorium paiknes piiritsoonis.

Ala oli jagatud jäägerpiirkondadeks, kus jahti korraldas Balti sõjaväeringkonnale alluv “putsjääger”, nagu kohalikud naljahambad neid nimetasid. Nimi tuli jäägri kodutee otsa püstitatud venekeelsest rohelisest sildist “Путь к егерю” (Tee jäägri juurde). Loe edasi Reklaamida makarone nõukogude inimesele – no kuulge! →

Lugu sellest, kuidas porno päästis hobused.

Valimised on kohe käes ja ega viimasel ajal meedias suurt muust juttu polegi. Internetis hüppavad rohelised, kollased, sinised ja punased tegelased näkku kohe kinni kui midagi klikkad. Aeg-ajalt siiski pannakse mõni korruptant luku taha ning saame jälle ja jälle kinnitust, et põllumehed on jätkuvalt kuses.

Kunagi möödunud sajandi seitsmekümnendatel tegelesin ise ka väikest viisi põllumajandusega.
Meil nimelt oli Vihterpalu metskonnas arvel seitse hobust ja seetõttu ka Moskvast antud kaerakasvatuse plaan peal. Nii olen samamoodi nagu tänasedki põllumehed vandunud ilma, joodikuid töömehi ja metssigu.
Eelmise pühapäeva õhtul sõitsin pimedas Tallinnast Tartusse ja lugesin kokku üheksa tulede valgel põllul töötavat kombaini – ei kadesta. Loe edasi Lugu sellest, kuidas porno päästis hobused. →

Metsa kasvatataksegi raiumiseks. (Äripäev 23.08.2017)

Viimased uudised RMKst räägivad justkui oleks looduse inimesi jälle ninapidi veetud. Kaitse alla oli lubatud anda 30 000 hektarit salu- ja laanemetsi, mis aga olevat ammu maha raiutud ja tänaseks alles vaid raiesmikud.
Aga mis loom see saatanast sigitatud RMK siis ikkagi õieti on? Ei midagi üleloomulikku. RMK metsad on peamiselt need metsad, mis Eesti Vabariik sajakonna aasta eest baltisaksa parunitelt natsionaliseeris. Pisut ka endisi kroonumetsi.
Loe edasi Metsa kasvatataksegi raiumiseks. (Äripäev 23.08.2017) →

Artikleid Eesti meedias

89-aastane metsamees ÜLO ERIK: metsast rääkides peaks midagi metsast ka teadma

postMaaleht

Tänane linnainimeste metsapaanika meenutab mulle Stalini aega, mil käsu korras ja vangilaagri ähvardusel sunniti metsas kaasa minema üleliiduliste kampaaniatega, millel metsandusega polnud mitte mingisugust pistmist.

Mina olen metsaga seotud 89 aastat ehk sündimisest peale, sest minu isa oli metsaülem. Kõik esimesed muljed, mis on jäänud siiamaani meelde, on seotud metsaga. Loomulikult läksin metsandust ka õppima. 1945. aastal, kui lõpetasin keskkooli, õpetati seda Tartu riikliku ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonnas …

loe edasi …

Metsaärimees Mart Erik toetab juba 30 aastat kunsti

postEesti Ekspress

Homme, 15. septembril avatakse Kumu kunstimuuseumis näitus „Nõukogude öö. Raul Rajangu“. Kadri Karro käis Viljandis kohtumas Mart Erikuga, ärimehega, tänu kellele Raul Rajangu varased tööd hävingust pääsesid.

Metsaärimees Mart Erik (63) ootab mind Viljandis Kondase keskuses. Selle hubase punastest tellistest maja esimesel korrusel avati 16. juunil näitus „Raul Rajangu maalid Mart Eriku kogust“, mis on lahti viimaseid päevi. Sama eriline, kui on Viljandimaal Pilistvere metsade vahel üksi elav ja loov Raul Rajangu (55) Eesti kunstimaastikul, on Mart Erik Eesti kunsti­kogujate (kahjuks hõredal) väljal. Ehk olekski tema puhul õigem kasutada „kunstikoguja“ asemel sõna „metseen“ …

loe edasi …

Mart Erik pankroti põhjast tagasi äris

postÄripäev

Eestis esimesena eraisiku pankroti läbi teinud metsaettevõtja Mart Erik on tagasi tuttavas äris. Erik pääses pankroti viimastest varjudest alles kaks aastat tagasi.

“Seda aega ei soovita ma kellelegi – seda koormat. Ma ei võidelnud, ei kakelnud. See oli 1. augustil 1996, kui tõmmati telefonijuhe välja, olin Ruhnu saarel. Ma ei saanud aru, mis toimub,” kirjeldas Mart Erik 2003. aastani kestnud pankroti algust. “Pankroti järelkajast sain lahti alles 9. mail 2013,” mäletab Erik täpset kuupäeva …

loe edasi …

Tont metsas – välismaine investeerimisfond

postPostimees

„Mina olengi see, kes Eestimaad välismaalastele maha müüb,” ütleb metsamees Mart Erik, kelle ettevõte haldab praegu Eesti suurimat välismaalastele kuuluvat maatulundusmaade kogumit.

Esindate tonti, kes Eestis ringi liigub ‒ välismaa fondid, kelle kätte meie metsad kontsentreeruvad?

Jah. Mu patt on see, et parasjagu on mu ettevõtte, Kinnistu OÜ halduses ligi 31 000 hektarit Eesti maatulundusmaid, millest ligi 17 000 hektarit on metsa. Omanikud on välismaal. Meie korraldame nende maade majandamist
…

loe edasi …

Võsas peitub energiasaak

postÄripäev

Eestis on liiga palju võsa ja selle energeetilisel otstarbel ära kasutamine on hulga parem kui tänane põlevkivi põletamine, kirjutab Kinnistu OÜ juhataja Mart Erik.

Ühelt poolt näitab äsjailmunud ja veebis vabalt kättesaadav aastaraamat Mets 2013 küll, et Eestis on põõsastikke ehk võsa kõigest 77 tuhat hektarit. Autoaknast välja vaadates avaneb aga teistsugune pilt: kõikjal laiub peamiselt lehtpuuvõsa. Kuuldavasti olla ka meie president ühel hiljutisel lõunasöögil väljendanud muret, et Eestimaa on võssa kasvanud …

loe edasi …

Ants Erik: metsandussektor vaevleb tõsises kriisis

postErametsakeskus

Paberipuu müümine on muutunud aina keerulisemaks ja nüüd ei räägita hinnast, vaid sellest, kas üldse müüa saab. Näiteks Stora Enso teatas novembris osadele partneritele, et ei ole huvitatud sel kuul ostma ühtegi tihumeetrit paberipuud.

Altpoolt hakkab vastu tulema küttepuu hind, mis on omakorda kukkunud tänu paberipuu survele. Lisaks on enamikul küttepuu ostjatel laod täis ja füüsiliselt ei saa enam puitu juurde osta. Praegu saab heal juhul müüa kase paberipuud hinnaga 27–29 eurot/tm. 2014. Aastal samal ajal oli võimalik müüa paberipuud hinnaga 35–39 eurot/tm. Seega on hinnalangus metsaomanikule umbes 56%. Surve paberipuule hakkas tekkima 2014. aasta lõpus ja kriis aina süveneb. …

loe edasi …